Seda sihtkohta oli päris keeruline otsustada, sest mul oli puhkust ainult üks nädal ja tahtsin seda kindlasti kusagil väga soojas veeta. Toomas oli pikka aega ülimalt skeptiline sellise “turistika” suhtes, aga andis lõpuks alla. Lennukiaknast seda tohutut kõrbe vaadates tekkis küll mõte, et mida siin üleüldse teha peaks olema…
Ööbime ca 5 km lennujaamast lõuna pool New Eagles Aqua Park Resort hotellis. Süüa esimene päev ka väga ei julgenud, kuna meid oldi ikka korralikult hirmutatud kõikvõimalike seedehäiretega. Vesi rannas oli ehmatavalt must ja hägune ning tekkis juba küsimus, et mis Punase mere puhtast vees nad räägivad. Hiljem selgus, et seal oli hiljuti just torm olnud, mis keerutas vee kõik segamini. Läksime õhtul mööda mereranda jalutama lootusega paarikilomeetrine tiir teha, aga üsna varsti tuli miski turva, kes suunas kindlameelselt enda hotelli alale (loe “enda kuldsesse puuri”) tagasi. Hotelli hoovis olid kohe kergelt leitavad vaenukäod, kõnnuõgija, tuuletallaja, sinirind, tundrakiurud, koduvarblased, küla-turteltuvid, kõrbe-kivitäks, euroopa kaelustäks, sametpea-põõsalind, pajuvarblased.
Aga hotell oli ise muidu väga armas, rahulik ja hubane.
25.01— Hommikul läheme tänavate äärde jalutama. Kõik möödasõitvad autod tuututavad, mis on pisut harjumatu ja taksod muudkui üritavad peale korjata, sõites selleks nii edaspidi kui ka tagurpidi. Jõuame välja üsna lähedal asuva Oceanariumi juurde ja külastame seda (pilet ca 30 eurot). Aga oli päris põnev koht, ilmselgelt oli selle ehitamise ja hooldamisega palju vaeva nähtud. Seal oli meil paraku aega kahjuks ainult 1,5 tundi, sest varsti pidime hotellis tagasi olema, kuna oli juba kokkul lepitud kokkusaamine kohaliku eestlase Andaga. Kui ta kuulis, et me püüame igasuguseid võimalusi leida, et omal käel kuhugi hulkuma pääseda, siis ta teatas, et nägevat meiesuguseid veidrikke Egiptuses küll päris esimest korda. Ostame tema käest siiski mõned väljasõidud, sest omal käel kondamine siin välja ei paista tulevat. Vesi on ujumiseks ikkagi veel sogane. Püüame õhtupoolikul mõnda aega mere ääres istudes möödalendavaid linde tuvastada. Kalakotkas tuleb ja istub otse minu nina alla, ca 8 m kaugusele, madala laternaposti otsa (Eestis lendavad nad kabuhirmus minema, kui juba kilomeetri peale ilmud). Merel olid veel nõgikajakad, valgesilm-kajakad, stepikajakas, veisehaigrud.
**26.01** — Hommikul tuleb buss hotelli ja viib meid Hurghadasse linnaekskursioonile. Seal kõik eestlased, sest eestikeelne giid. Alustuseks vaatasime ringi liivakujude muuseumis (suured ja keerulised kujud). “Huvitav” oli aga miski venelaste ravimtaimede ja kreemide keskus, kus pandi alguses klassi istuma ja siis peeti üsna võimukal toonil loeng (rääkida ei tohtinud, muidu kuri tädi hakkas pahandama) ja siis saadeti ülakorrusele asju ostma. Igale inimesele seal üritas külge pookida valges kitlis venelane, kes ennast spetsialistiks nimetas ja püüdis iga hinna eest tooteid müügiks pakkuda. Põgenesime sealt kabuhirmus. Käime ka sadamas ja miskit mošeed vaatamas. Sinna sissepääsuks pidin 2 euro eest laenutama burka. Ehkki olin hiljuti ostnud suure salli, jäid sellega jalad ikkagi paljaks ja see olevat väga paha. Mošee hoovis olid õuevaresed (Egiptuses invasiivne liik, kelle päris kodu on India). Kalaturule proovisime samuti minna, aga põgenesime seal hullu haisu tõttu juba peale esimest paarikümmet sammu. Lõpuks viidi ka poodi ja turgutuseks apteeki. Läksin viimasesse enda meelest lihtsalt uudistama, kui juba tuli kena noormees ja uuris, et mida soovin. Kui ütlesin, et minu meelest pole mul nagu midagi vaja, siis tema arvas, et oskab mulle otsa vaadates kohe palju asju nimetada, mida mul kohe hädasti vaja on… 🙂 🙂
Õhtul käisime Türgi saunas. Alguses istusime laval (saun, nagu meiegi oma), siis kooriti kõvasti kareda kindaga, siis pandi vahuhunniku alla/sisse ja lõpuks kallati vett pangest peale. Seejärel “istutati” meid mullibasseini ja lõpuks tehti massaaži ka. Kahe peale kokku oli kogu see töötlemine 60 eurot (algselt küll küsiti 75). Igatahes õhtul oli väga mõnus tunne!
**27.01** — Hommikul kell 3 äratus, sest 3.50 stardime hotellist Luxori poole venekeelse giidiga. Bussis leedukad ja venelased peale meie. Sõidame ca 4 tundi, ligi 300 km. Politseipatrullid aeg-ajalt peatavad. Meid saatis terve tee ka oma “isiklik” politseinik, püstol vööl. Roo-loorkull tiirutas sissesõidul Luxorisse. Alustame Karnaki templist, kus tuvastasime kõrbe-kivipääsukese. Selle lähedal pargis paiknesid imeilusad African Green Bee-eater’íd ja ka niiluse nektarilind. Siis järgnesid Hatšepsuti tempel, Kuningate org, kolme hauakambri külastus (seal oli korraga näha 22 must-harksaba!!!) ning Memnoni kolossid. Seejärel lõuna. Toidul polnud viga, aga kui palusin Toomasel endale ka kooki tuua, siis ta tuli tühjade kätega tagasi mainides, et ta on küll suur linnusõber, aga siiski ei soovinud võtta kooki, kus varblased parasjagu peal jalutasid 🙂
Edasi osade inimestega paadisõit Niilusel, kus tuvastame põnevamate liikidena kirju-kuningkalur, hallhaigur, koldhaigur, tait, valgesaba-kiivitaja, karkjalad, habeviires, kormoran. Paadijuht oli väga tore!
**28.01** — “Kruiisilaevaga merele” päev. Käime ka ujumas 4 m sügavusel, aga laine segas oluliselt. Suht jahe tuul ka, saame mugavamalt olla laeva ühel küljel tuulevarjus. Laeval pakuti muuhulgas väga korralikku lõunat. Pruunsuula lendas, aga pildile ei saanud kahjuks. Läheme vahepeal mõneks ajaks ka poolallveelaevale, kust saame vaadata merepõhja elustikku läbi klaaside, põnev. Järgneb paadisõit rikkamate inimeste El Gouda linnas (kohalik Veneetsia). Ehkki kõik oli väga ilus, väsitas see päev millegipärast kõige rohkem.
**29.01** — Käime omal käel taksoga 23 km kaugusel Mini-Egiptuses (kus lendasid ka stepikotkad). See on koht, kuhu on ehitatud tähtsamate ehitiste miniatuursed koopiad. Tegelikult oli see väga põnev. Ja pärast suundume taksoga teisele poole linna 22 km ühele lombile kahlajaid vaatama (punajalad, karkjalad, mudatildrid, metstilder, valgesaba-kiivitaja, tutkas, ka stepikotkas). Taksojuht oli küll enam kui hämmingus, et miks need imelikud inimesed soovivad üüratu maa kuhugi keset tühermaad sõita.
**30.01** — Kõrbesse. Hommikul korjatakse peale ja viiakse “baaslaagrisse”. Seal antakse miski võileib ja siis kihutame uljalt nii ATV-de kui bagidega (juhime viimaseid kordamööda). Edasi beduiini jeebi kastis (vana Toyota) 17 km beduiinide elukohta kuhugi kõrbe sisemusse. See sõit oli tegelikult päris hull, sest beduiin kihutas jubedalt olematul teel, vahepeal üle mägede ja korra autoga allahüppel lendasin peaga päris kõvasti vastu lage. Mingil imelikul kombel see auto ikkagi ühes tükis püsis, hoolimata korduvatest katsetest teda teise dimensiooni saata. Kohale jõudes ratsutas Tom nii kaameliga kui ka aitas kohalikel leiba küpsetada. Siis suundusime tagasi baaslaagrisse, kus vaatame päikeseloojangut kõrbes. Meile anti korralikult süüa ja tehti ka korralik tantsuetendus. Pöörlev derviš, kõhutantsijad, tulekeerutaja jms. Äge päev kokkuvõttes!
**31.01** — Tagasisõidupäev. Hommikul veel päevitame ja käime ujumas (Toomas arvas küll päevitamise kohta, et see talle jube piinlik 🙂, et enam madalamale ta laskuda vist ei saa, aga pidas ikka tunnikese vastu).
Kokkuvõttes – ehkki mõlemad kartsime päris palju seda nö “turismireisi”, siis tegelikult osutus see üheks lõbusamaks käimiseks ja tegevust jätkus ikka päris palju. Kokku tuvastasime 52 linnuliiki. Kõhuhädasid ka ei saanud ja kohalikud toidud olid tegelikult ülihead ning inimesed sõbralikud!
Nii et julgeme küll soovitada teistele kõhklejatele ka!
