Hommik algas nagu ikka – kohviga. Mingi jama oli sellega ka, aga sellest ei räägita. Kiired võileivad ja hommikused toimetused ning teele. Mehhikole omaselt on senini, linnades ööbides, saanud auto parkida ööbimiskoha hoovi seitsme luku ja riivi taha. Me oleme rahul. Väravat avades algas päev endeemse liigi guerrero käbliku (Campylorhynchus humilis) nägemisega hoovist – selline päeva algus. Ilus.
Esimene siht Huatulco rahvuspark oma kuivaperioodi tõttu ära kuivanud märgalaga. Väraval olev silt nõudis mingit käepaela, aga kui arusaamist pole kust seda saada, siis tuleb minna ilma. Ka ilma käepaelata oli seal linde ja ka rannast tulevaid ning randa minevaid inimesi. Nimelt saavat läbi rahvuspargi kuhugi randa ujuma minna. Väidet kontrollima ei hakanud, sest lindudega oli seal tegemist küll ja veel.
Toimetamist pargis lindudega oli palju, aeg möödus ja päike kõrvetas, temperatuur muudkui tõusis. Tõusis kuni +33 kraadini. Edasine plaan oli kerge eine ja külm õlu. Aga enne tuli ennast kosutada Vaikse ookeani vees. Vesi väga soe, isegi minusuguse veepõlguri jaoks, kes on nõus ujuma enam-vähem vannivees. Lained mitte just väga suured, aga aeg-ajalt kergitasid siiski nabani vees olles jalad põhjast lahti ja järgmisel hetkel jälle põlvini vees. Tagasi tulev vooluvesi mitte just väga tugev, kuid püsti seismisega natuke peab tegelema. Kuni selja tagant tulev laine sind jälle tabab. Väga mõnus. Ka sealsed linnud said üle vaadatud.
Edasine soov oli kerge eine ja külm õlu. Turismilinnast toidukohtade otsimisega jõudsime sulaselgelt ameerika turistidele mõeldud söögikohta. Muusika, telekast tulev pesapall ja ka toidud olid jänkide eelistusi silmas pidav, ka hinnad vastavad. Isegi krabisalat, kerge einena mõeldud, oli suur, see-eest maitsev.
Päev jätkus Laguna el potrerón linnustiku uurimisega, linde omajagu nii vees kui puus. Päevasoojus saavutanud oma maksimumi, ilmselgelt otsisime puudelt varju, aga aega higistamisest see ei päästnud. Lindude otsimine, leidmine andis tegevust kuni õhtuni.
Pimedas tagasi sõites sai veel kakku ja sorri kuulatud, aga edutult. Arusaadav, kui minna kakuretkele sellise aparaadiga 🙂
Õhtusöök itaaliapärases söögikohas, kus teenindajaks pikapatsiline totra naeratusega noormees, teenindas küll rohkem tütarlaps. Noormehe peamine ülesanne oli sissepääsu peal teise omasugusega lobiseda ja ketti eest ära võtta ja laudu pühkida. Sööki valmistati sellises puudega köetavas ahjus klientide pilkude all. Igatahes suutsid nad valmistada ühe oivalise juustust nõretava võileiva. Sel ka miski muu peenem Especiale nimetus, aga lasta jääda. Maitsev igatahes.
Reisilist jõudnud 215 liigini, neist 164 laiferit
Ruddy-breasted Seedeater (Sporophila minuta), Orange-breasted Bunting (Passerina leclancherii), Blue Bunting (Cyanocompsa parellina), sinitiib-nugiturpial (Molothrus aeneus), võsa-händkäblik (Polioptila albiloris), tuhk-türkiispääsuke (Progne chalybea), Ivory-billed Woodcreeper (Xiphorhynchus flavigaster), Ruddy-breasted Seedeater (Sporophila minuta), Orange-breasted Bunting (Passerina leclancherii), Blue Bunting (Cyanocompsa parellina), sinitiib-nugiturpial (Molothrus aeneus), võsa-händkäblik (Polioptila albiloris), tuhk-türkiispääsuke (Progne chalybea), Ivory-billed Woodcreeper (Xiphorhynchus flavigaster), Ruddy-breasted Seedeater (Sporophila minuta), Orange-breasted Bunting (Passerina leclancherii), Blue Bunting (Cyanocompsa parellina), sinitiib-nugiturpial (Molothrus aeneus), võsa-händkäblik (Polioptila albiloris), tuhk-türkiispääsuke (Progne chalybea), Ivory-billed Woodcreeper (Xiphorhynchus flavigaster), Pileated Flycatcher (Xenotriccus mexicanus), lauk-amatsoonpapagoi (Amazona albifrons), võsa-järanokk (Trogon citreolus), konksnokk-haugas (Chondrohierax uncinatus), õnne-värbkakk (Glaucidium brasilianum), kaneel-safiirkoolibri (Amazilia rutila), oaxaca smaragdkoolibri (Cynanthus doubledayi), tantsuhaigur (Egretta rufescens), valgeiibis (Eudocimus albus), kuldlauk-lootoselind (Jacana spinosa).
Uus päev toob uued linnud.