Mehhiko 18. päev – kalkun

Hommik algas ilma kohvita, sest kalkun ei oota. Oli põhimõtteliselt viimane võimalus kohata silmikkalkunit. Enne reisi, eeltööd tehes, sai uuritud Tarvo kaest Yucatani lindude mast listi kohta. Üks nendest liikidest oligi silmikkalkun. Tarvo nägi seda meie reisiplaanidest palju enam lõunas. Kui sellest reisikaaslastele rääkisin, arvasid nad, et sinna tuleb mul üksi minna. Nad joovad niikaua kuskil õlut. OK. Tuli leida teisi variante. Eelmiste päevade võimalikud kalkunikohad olid tühjad. Jäi Coba. Uksest välja saades saime kohe ühe laiferi – salu-järanokk. Päev algas hästi.

Entusiasm tõusis. Paar päeva tagasi nähti neid Arheoloogia pargis. Sinna autonina seadsime. Olime valmistunud nii kolmetunniseks otsinguks, aga et kalkunid nii keset linna siblisid, ei osanud oodata. Jess. Tehtud. Yucatani poolsaare kõik tähtsamad liigid käes. Ja tekkinud vaba aeg lõi pisut sassi ajakava. Hommikusöögi mõttes.

Hannesel oli välja vaadatud üks looduspark kümnekonna kilomeetri kaugusel Coba linnast. Mis siis muud kui teele. Peatused teel lisasid mõned laiferid.

Rahvuspark Otoch Ma’ax Yetel Kooh sissepääsu juures, kus mehed maia keeles maailmaasju arutasid, küsiti sissepääsu eest 250 kohalikku raha ehk 12,50 €. Pakuti ka koopasse ronimist, giidi, paadisõitu ja miskit veel, millest päris hästi tulistavas inglisekeeles rahaküsija jutust aru ei saanud. Pargi koosseisu kuulub järv ja järve ümbruse asetsevad arvukad matkarajad. Kolm tundi kulus kähku. Omajagu aega kulus muidugi ka teede rägastikus ekslemisele ja ka Geffrey ämblikahvide vaatlemisele ja pildistamisele.

Geoffroy ämblikahv

Geoffroy ämblikahv (ladinakeelne nimetus Ateles geoffroyi) on Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elav Uue Maailma ahv, keda iseloomustavad pikad jäsemed ja haardevõimeline saba. Liik kuulub ämblikahvide perekonda (Ateles), olles üks suuremaid ja liikuvamaid puuotsas elavaid primaate troopilistes vihmametsades.

  • Teaduslik nimetus: Ateles geoffroyi
  • Levikuala: Mehhikost kuni Kolumbia põhjaosani
  • Elupaik: Madalikuvihmametsad ja mägimetsad kuni 2000 m kõrgusel
  • Dieet: Peamiselt viljad, lehed ja õied
  • Ohustatus: Ohustatud (IUCN Red List)

Geoffroy ämblikahvi keha on sihvakas, jäsemed pikad ning saba toimib „viienda käena“, võimaldades kiiret liikumist puuvõrades. Täiskasvanud isendite kehakaal jääb 6–9 kilogrammi vahele. Karvkatte värvus varieerub mustast kuni kuldpruunini sõltuvalt alamliigist ja piirkonnast.

Käitumine ja sotsiaalne struktuur

Liik elab 20–40 isendist koosnevates rühmades, mis jagunevad väiksemateks allrühmadeks toitumise ja liikumise ajal. Ahvid suhtlevad läbi häälitsuste ja kehakeele. Neil on oluline roll metsade ökosüsteemides seemnete levitajatena.

Paljunemine ja areng

Emased sünnitavad tavaliselt ühe järglase umbes 230–240-päevase tiinuse järel. Noored jäävad ema hoolde kuni kolmanda eluaastani. Aeglane sigimistsükkel ja elupaikade kadumine teevad liigi taastumise raskeks.

Kaitse ja ohud

Elupaikade raadamine, ebaseaduslik jaht ning metsade killustumine on peamised ohutegurid. Mitmes riigis, sealhulgas Costa Ricas ja Guatemalas, kuulub Geoffroy ämblikahv looduskaitse alla ja elab kaitsealadel, kuid liik vajab jätkuvat kaitset oma metsakeskkonna säilitamiseks.

Piltide suuremana nägemiseks klikka pildile (nüüd ja ka edaspidi)

Edasine tee viis meid tagasi Coba linna, sest ööbimise võtmed olid jäänud tasku. Vabalt oleks võinud ka jääda, sest ega keegi võtmete toomisest välja ei teinud.

Liikusime Kariibi mere suunas. Esmalt üks klaas-portselani pood tee ääres. Igasugu vidinaid sees. Alates taldrikutest, pottidest. Lõpetades nahast kottidega.

Need luukere kujud? See omalaadne surmakultus, mida Hollywoody filmides kujutatakse miski erilise kurjusena. Tegelikult on see hoopis nii:

Mehhikos on nn “surmakultus” tegelikult segu iidsest usundist, rahvapärimusest ja katoliiklusest. See ei tähenda, et inimesed “kummardaksid surma” kurjal viisil – pigem on see viis surmaga toime tulla ja seda austada.

Día de los Muertos (Surnute päev)

Kõige tuntum traditsioon on Día de los Muertos, mida tähistatakse 1.–2. novembril.

  • Pered teevad altarid (ofrenda’d) oma surnud lähedastele
  • Tuuaakse toitu, jooki ja pilte
  • Arvatakse, et surnute hinged tulevad sel ajal külla
  • Surma kujutatakse värviliselt ja rõõmsalt (nt koljud, “calaverad”)

See on pigem pidu elu ja mälestuse auks, mitte kurb või hirmutav sündmus.

Santa Muerte – “Püha Surm”

Teine nähtus on Santa Muerte (“Püha Surm”).

  • Kujutatakse luukerena (natuke nagu Grim Reaper)
  • Inimesed paluvad temalt kaitset, raha, armastust
  • Populaarne eriti vaesemates piirkondades ja mõnede kuritegelike ringkondade seas
  • Katoliku kirik seda ei tunnusta

See on rohkem rahvausund, mitte ametlik religioon.

Miks see üldse olemas on?

  • Asteekidel oli juba enne hispaanlasi tugev surma- ja allilmausk
  • Hispaanlased tõid katoliikluse → tekkis segu kahest maailmast
  • Surma nähakse kui elu loomulikku osa, mitte tabu

Liikusime edasi Tulumi, kus lootsime käia Kariibi meres ujumas, aga aga aga. Kogu rand on kinni. Selline kuldne puur. Tahad parkida, maksa, tahad randa, maksa rohkem. Igal pool turvad ees. Tõkkepuud. Lühidalt randa nägime kaugelt, ja lähedalt nähtu oli mereheidet täis. Seegi restorani territooriumil.

Liike kogunenud 329, neist 245 laiferit.

Jäänud on veel üks täispäev ja äralennu poolik päev.

21.03.2026 Puerto Morelos, Mexico