Hommik algas nagu alati 5.30 kohviga. Aparaat töötas, probleeme ei olnud. Välja arvatud kemmergus vee laskmisega. Vesi pidi omast olema. Kraanist tuli ainult sooja vett, aga teadupärast sooja vett kloseti potis ei kasutata.
Tänase päeva eesmärk oli Uxmal.
Uxmal on UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv iidne maia linn Yucatáni poolsaarel Mehhikos, mis on tuntud oma suurejoonelise Puuc-stiilis arhitektuuri poolest (600–1000 pKr). See on kuulus oma keerukate mosaiikfassaadide, Nõia püramiidi ja kuberneri palee poolest. Linn oli piirkondlik võimukeskus, mis on vähem rahvarohke kui Chichén Itzá.
Peamised vaatamisväärsused:
- Nõia püramiid (Casa del Adivino): 35-meetrine elliptiline püramiid, mis on linna kõrgeim struktuur.
- Nunnade nelinurk (Cuadrángulo de las Monjas): Neljast hoonest koosnev siseõu, mida kaunistavad keerukad maskid ja geomeetrilised mustrid.
- Kuberneri palee (Palacio del Gobernador): Üks Mesoameerika kaunimaid ehitisi oma pika fassaadi ja detailse kaunistuse tõttu.
- Kilpkonnade maja (Casa de las Tortugas): Kilpkonnade nikerdustega kaunistatud hoone.
- Asukoht: Umbes 85 km Méridast lõuna pool.
- Kliima: Kuna piirkonnas puuduvad cenote’id (looduslikud kaevud), kogusid elanikud vihmavett tšultunidesse (maa-alused tsisternid).
- Piletid: välismaalaste sissepääsutasu umbes 604 Mehhiko peesot (MXN), mis jaguneb INAH ja CULTUR piletite vahel.
Aga enne sinna jõudmist vaja ikka linde ka vaadata. Hommik algas positiivselt – mustkurk-nurmvuttide (Colinus nigrogularis), 12 pealine trobikond toimetas juhuslikus peatuskohas. Ka järgmise sihtliigi -yucatani turpial (Icterus auratus) leidmine oli ette kavatsemata peatus. Vihmasadu sega igati linnuvaatlust. binoklid ja fotoaparaadid pole just rõõmsad taevast alla sada vedeliku üle. Pildile jäänud linnud ka meenutasid vette kastetuid. vaatamata vesisele ilmale linde ikka oli ja uusi liike lisandus.
Kohtusime kohaliku ülikooli tudengitega, kes tegid miskit välipraktikumi. Hannes asus loomulikult neid ka juhendama. 🙂
Lõunasöögiks seekord mangod ja aimult mangod. Ülimalt maitsvad. Saime ka koolituse, kuidas töödelda mangot. Nüüd oleme eksperdid valmis.
Teel sattusime ühte renoveeritavasse mõisa, kus üks töölistest, pomo nähtavasti lahkelt tehtavaid töid tutvustas. Mõis on erakätes ja töö maht on mõõtmatu. Tehtud tööd, mida on veel kogu töömahtu arvestades veel mikroskoopiline, on tehtud kenasti. Võib vaid ette kujutada, milline mõis välja näeb kui renoveerimistööd lõpetatud.
Uxmali arheoloogiline keskus üllatas oma mastaabilt. Sellised ehitised, mis on ehitatud ilma masinateta jahmatavad oma suuruse poolest. Püramiidid, Kuningate hooned, spordiväljak, mis oli aluseks tänapäeva korvpallile mõningate muutustele reeglistikus, ja palju teisi hooneid. Mõningatest hoonetest kahjuks alles vaid kivihunnikud. Vaatamist seal huvilisele mitmeks tunniks. Tore, kui saab kasutada ka giidi.
Õhtune linnuretk päädis põhja-metstinamu (Crypturellus cinnamomeus) kuulmisega. Enamasti teda kuuleb ja sedagi harva, aga nägema juhtub ikka väga harukordsetel juhtudel. Meie ei näinud.
Ööbimiskoht oli päris hästi ära peidetud, kuid öömaja ise korralik – basseiniga, hästi avar ja suurte vooditega.
18 eurone õhtusöök oli maitsev kui nii kipakaid laudu pole küll veel varem kohanud. Joogiklaasid pidi asetama täpselt laua keskele, siis oli mingigi võimalus, et need ka püsti jäävad. Arvestades muusika valjust, võis oletada suurema diskoõhtu korraldust. Hannes palus viisakalt mussi vaiksemaks ja Mehhikole omasemat. Oldi lahkesti nõus. Mehhiko muusikat pandi, aga vaiksemalt ilmselt kohalikku muusikat ei kuulata. Seetõttu ka meie külastus jäi üürikeseks. Kõhud täis ja ööbimisse.
Linnulistis 295 liiki, neist 217 laiferit.